MA EI TARBI ÜHTEGI TEIE POOLT PAKUTAVAT LÕBU!

Teine päev Budapestis äratas mind sombuse ja pisut nukra ilmaga. Pärast kosutavat hommikusööki hotellis otsustasin, et ei raiska sel reisil sentigi meelelahutusele, kuhu on vaja pilet lunastada. Esiteks on aeg liiga lühike ning teiseks on Budapest oma imelise arhitektuuriga nagu vabaõhumuuseum – seda kõike saab nautida täiesti tasuta. Muide, meenus veel üks lapsepõlve popplugu, mis siiani mu playlistis kummitab: Zaragossa Band, mida sai kunagi kuulatud söögi alla ja söögi peale.

Otsus tehtud, seadsin sammud surnuaia poole. Hotellist umbes pooletunnise jalutuskäigu kaugusel asub Fiumei Road Graveyard – Ungari üks vanimaid ja paremini säilinud kalmistuid. See laiub hiiglaslikul maa-alal ja seal võib tunde veeta. Mõnus on ka see, et inimesi on vähe. Kohtasin vaid üksikuid samasuguseid "inimpõlgureid", kellega sai peitust mängida, hüpates ühe hauakivi tagant teise varju, kui kedagi silmapiiril näha oli.

Lõpuks tuli ka päike pilve tagant välja ning vaatamata morbiidsele keskkonnale muutus meeleolu helgeks. See surnuaed on tõesti nagu skulptuuride aed. Siia on maetud suurim arv Ungari ajaloo ja kultuuri suurkujusid ning märkimisväärne osa haudadest on kunstiajaloolise väärtusega – kuulsate arhitektide ja skulptorite looming. Kalmistul on eraldi krundid kunstnikele, jakobiinidele ning 1848. ja 1956. aasta revolutsiooni kangelastele. Tohutu mausoleum on meeldetuletus parteiriigi ajastul toimunud surnute kultusest. See 56 hektarit hõlmav ala väärib oma rikkaliku taimestiku tõttu lausa arboreetumi nime.

Pärast paaritunnist surnute keskel uitamist suundusin tagasi kesklinna. Vahelduseks põikasin läbi juudikvartalist, kus asub nn Juudi müür. See on kaasaegne mälestusmärk, mille piiluaukudest sisse vaadates näeb ajaloolisi fotosid elust getos – see tähistab geto kunagist piiri. Mind hämmastas, kui palju on Budapestis ortodoksseid juute. Lapsepõlvest mäletan Teise maailmasõja meenutustest, et sakslaste tulekuga hävitati Ungaris väga palju juute ning need, kellel õnnestus pääseda, põgenesid.

Edasi viis tee ooperimaja suunas. Kuna piletihinnad on üsna krõbedad, jätsin muusikalised naudingud teiseks korraks, kuid hoone arhitektuurset võimsust sai imetleda ka niisama. Sealt edasi parlamendihoone juurde, põigates läbi kohaliku basiilika juurest, mis tumeneva taeva ja vihma tõttu mõjus eriti ähvardavalt.

Minu jaoks on aga Budapesti üks absurdsemaid kohti viisnurgaga mälestusmärk "vabastajatele". Eriti marginaalseks muudab selle fakt, et sealsamas parlamendihoone lähedal asub mälestusmärk 1956. aasta ülestõusu ohvritele. Need nn "vabastajad" lihtsalt hävitasid kohalikke, kes tahtsid ise oma riigi saatuse üle otsustada. Vabadusearmastus on ohtlik asi, see tõmbab alati sissetungijaid ligi.

Parlamendihoone on kogu oma ilus võimas – fotod ei anna seda pompööpsust edasi. Ühel pool stoiline Doonau ja teisel pool ajalooline Budapest. Jõe kallast pidi jalutades sattusin mälestusmärgi juurde, mis on pühendatud kaldal maha lastud inimestele (kingad kaldal). See vaatepilt on tõesti õõvastav, eriti kui tead selle taga olevat ajalugu.

Kuna läbitud kilomeetrite hulk oli juba meeletu, vajasin kehakinnitust. Budapestis on suurepärane valik hiina, india, tai ja vietnami söögikohti. Hinnad on taskukohased ja portsjonid mehised. Kui aga rääkida üldisest hinnatasemest, siis müüt Ungari odavusest on ammu murtud – hinnad on peaaegu samad mis meil. Kohv maksab ca 4 eurot, lõuna umbes 15 eurot. Turg on külastamist väärt, aga pigem elamuse kui odava kauba pärast.

Õhtu lõpetuseks külastasin kuulsat Varemebaari (Szimpla Kert). See on Budapesti üks ikoonilisemaid kohti ja vaatamata teisipäeva õhtule oli seal rahvast murdu. Erinevad baarid, vaiksed nurgatagused ja lärmakad saalid. Nautisin nii kaasaegseid improvisatsioone kui ka korralikku tehnot. Tantsisin kolm tundi nii unustamatult, et riietel polnud enam ühtegi kuiva kohta. Hotelli poole jalutades vaatasin sammulugejat: koos tantsimisega oli täis tiksunud ca 40 000 sammu. Isegi minu puhul on seda päris palju.

Mida tõi aga järgmine päev, sellest juba järgmises postituses. Illustreerivaks fotoks meenutus surnuaialt.