Dieet Keenia moodi ehk kuidas ma olen vabanenud 10 lisakilost.

Keeniasse tulles teadsin ma kohe, et siin on hea võimalus lahti saada oma lisakilodest. On ju mul sellelaadne kogemus olemas Indiast, kus ma vabanesin lausa 15 kilost. Igatahes tunnistan ausalt, kui saabusin siia maale nägin välja nagu Miss Piggy. Paks ja pisut ülekaaluline (97 kg). Praeguseks on sellest järgi 87,1 kg. Ja ütlen ausalt tahaks ikka veel loobuda nii mõnestki kilogrammist. Olgu öeldud et pikkust on mul 188 cm.

Alustame siis algusest. Enne siiatulekut uurisin ma netist igasuguseid harjutusi ja võimlemiskavasid, mida ma siis saaksin hakata  siin proovima ja tegema. Aga ütlen ausalt, mina pole üksi treenija, Jah kolm nädalat pidasin vastu ja siis lõin käega.  Aga kuna Kaie käib Mumiases jõusaalis, siis uudishimust läksin ükskord kaasa. Liskas jõusaalile on seal ka aeroobikatrenn. No valisin selle viimase, sest selline treeninguvorm sobib minu olekuga paremini. Pean ilma häbita tunnistama, et see esimene kord oli minu jaoks ikka liig mis liig. Veerandtunniga olin nagu põrandale unustatud läbimärg kalts. Lubasin endale, et korra nädalas hakkan kindlasti trennis käima. Siis kuidagi sai korrast kaks ja nüüd olen trenni teinud igal õhtul 5x nädalas. Enesetunne on super ja võhma hakkab ka juba tulema.. Õnneks olen suitsetamisest loobunud (2kuud juba) ja ka alkoholi pole isu tarbida. See on hämmastav, mida võib üks treening inimesega teha, vastupidiselt võiks arvata, et koju jõudes oled läbi ja tühi nagu õhupall, aga ei energiat on veelgi ning põhiline tuju on hea. Jõuab igasugu asju veel teha, mille jaoks päeval aega väheks jäi. Mul muidugi puuduv võrdlusmoment eesti aeroobikaga, aga Kaie jutu põhjal on siine tempo ikka hull.Peale trenni ma sõnaotseses mõttes väänan t-särgist higi välja. Täiesti läbimärg. Olen siin rääkinud ka kohalikele kuidas ma oma kilodest olen lahti saanud ja keegi suuda uskuda, sest nendel läheb see kuidagi raskemini. Võibolla on asi lihtsalt selles et olen suutnud ennast motiveerida ning siin pole ka kõiki neid ahvatlusi, mis Eestis ees ootamas. Muidugi ei saa ma mainimata jätta toitu, mida siin söön. Siin ma ei söö silmadega vaid täpselt niipalju kui palju ma tunnen vajadust. Et meil puudub külmkapp, siis ostame toitu täpselt niipalju kui suudame 1-2x ära süüa. Turg on siin samas ja värsked puu ja juurviljad päev läbi saadaval kuni pimeduseni. Muidugi oleme sisse seadnud endale reziimi, et sööme enam vähem kindlatel kellaaegadel. Siinset toidureziimi jälgides meenus ulle kohe vanasõna, et hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ja õhtu anna vaenlasele. Umbes nii me Kaiega ka talitame. Hommiksöögiks on meil tavaliselt kaerhelbepuder, mida me ostame linna supermarketist. Kahjuks on see ainuke, mida siin saab. Kaerahelbed ma mõtlen. Mõnikord sööme ka keedumuna või praemuna ja mandazisid. Hommikusöök on tasvaliselt meil kuskil 8-9 vahel. Lõunat sööme väljas ja ausale, ega selles suhtes valikuid pole palju. On friikartulid, chapati ubadega või juurviljasalat. Friikad on minu toidukordades jäänud järjest harvemaks,nii korra nädalas. Laupäeval-põhapäeval teeme tavaliselt kodus süüa. Selleks on siis erinevad supid,kartulipuder ja tegin isegi kotlette. Värsket liha toome tavaliselt Kakamegast supermarketist. Siinsetes toiduainetes mida me tarbime pole keemiat :)

Õhtuti peale trenni on banaanid blendertatud jogurtis. Väga hea ja toitev. Või siis avokaadosalat. Ühes varasemas postituses ma ka kirjutasin sellest avaokaadosalatist. Igatahes kahe peale tuleb selle hinnaks 1 euro !!!

Mis tõeliselt hea on see, et ostame tõpselt nii palju kui vaja ja ära süüa jõuame. Pole ju meil külmkappi ning pidevate elektrikatkestustega ega see agregaat vist kaua vastu peakski. Ja ega selles palavuses midagi säiligi. Näitesk lahtilõigatud ananassläheb tundidega käärima.

Alguses, kui ma tulin oli pidev vajadus tarbida kokat või muid rohke suhkruga jooke. Nüüd olen ünneks sellest harjumusest vabanenud ning piirdun veega. Aegajalt muidugi nädalvahetustel ostan mangolimonaadi mis on nii kuradi matsev, et keele viib alla. Väike patustamine on ju lubatud. Ja teen seda kõike vabast tahtest,ilma et peaksin ennast sundima või pidevalt mõtlema nendele asjadele. Sama on ka suitsetamise ja alkoholiga. Siin on lihtsalt nii kuum, et ei taha. Ja pohmakat pole mul siin kordagi olnud. Tervis tuleb nii, et tapab. Mis Piggyt pole enam ))))))

Nüüd siin olles mõtlen ma tihti, kuidas Eestis räägiti  igalpool erinevatest dieetidest ja kõiksugu  targad püüvad nõua anda, mida tohib süüa ja mida mitte ning lisaks veel rohket  jama, mis lõpuks tekitavad sellise stressi et lähedgi poodi ja ostad kõike, mida tahad. Ning siis koju teleka ette ja vohmid selle kupatuse sisse. Pole siis ime et kilod tulevad ja kuidagi ära kaduda ei taha.

Tegelikult on kõik väga lihtne. Lisaks alkoholile ja suitsule olen loobunud ka suhkru tarbimise viinud minimaalsele kogusele ning enam ei käi ka neelud koka kola järele.

Eksperiment jätkub ning vaatame kui palju ma suudan kilosid kaotada kui Eestisse tagasi saabun.