Kuidas suurest paksust valgest pealikust sai lihtsalt suur valge pealik ehk minu sisemine feng-hui.

Lõpuks olen saavutanud oma sisemise feng-hui harmoonia. (see on minu miks feng-shuist ja zen budismist :) ) Lühidalt  see kõlaks sloganina selliselt : no smoking, no drinking, no seksing! Siia lõppu võiks veel lisada no moder talking aga kes peale minusuguste  reptiilide ikka mäletab sellist nõukaaegset lääne pop gruppi. Lõppkokkuvõttes on kõik kõige paremas korras. Töö sujub vaatamata väikestele venimistele ning tõlkes kaduma läinud nüanssidele. Aga pole hullu, oleme saanud üle sellest. Tänu sellele feng-huile on mul olnud väga inspireeriv aeg ning  sisustan pikki pimedaid suveõhtuid joonistamisega. FB lõin albumi,Inspired by Kenya, et ka sõbrad võiksid osa saada minu emotsioonidest !!!! Pean ütlema, et see aeg siin mõjub tõeliselt rahustavalt ning stressivabalt. 

Olgu öeldud, et ma pole enam  suur paks valge pealik vaid nüüd olen lihtsalt suur valge pealik. Seda tundsin väga hästi omal nahal siis kui tegin ühepäevase tripi Kisumusse. Kisumu on Keenia suuruselt teine linn ning asub maalilise Victoria järve kaldal, mis piirneb kolme riigiga: Keenia, Uganda, Tansaania.  Kisumu asub Kakamegast umbes kahetunnise bussisõidu kaugusel ning need vaated, mis teele jäävad on väga maalilised. Ühelt poolt on Kisumu piiratud järvega ning teisel pool on mäed. Mulle tundub, et see piirkond on üsna hästi arenenud ning ka väga tiheda asustusega. 

Aga kõigepealt bussireisist. Bussireis nagu ikka hakkas ootamisega, sest Keenia kombekohaselt peavad kõik kohad olema täidetud kas kahe või kolmekordselt. Valisin endale kõige parema saadaoleva vaba koha bussisisenemise hetkel ning selleks sai iste bussijuhi seljataga. Eelkõige ikka sellepärast et nautida kohaliku looduse hurmavat ilu :)

Siin pole kunagi kindel, kes su kõrvale bussis istuma pannakse. Võib juhtuda hea ja halb variant. Seekord oli minul see halvem variant. Minu kõrval prantsatas suur paks must naine kes oma pükniliste kehavormidega surus mind kõige sügavamale tooli sisemusse. Olin nagu ümberpööratud prussakas. Lisaks sellele tundsin ennast kui väike poisike, kes on sattunud suure naise mõjusfääri. Kohe kohe haarvad ta suured mustad käed must kinni tõstavad endale õppa ning teevad mulle utsi utsi. Aga õnneks läks prowwa üsna ruttu peale starti maha ning sain oma litsutud konte mõnusamlt sirutada kuni minu kõrvale prantsatas mees, kes ühmas mulle läbi oma puhmas vuntside: How are you? Ülejäänud reis oli igati rahulik ning ka sihtpunk polnud enam kaugel.

Esmamulje Kisumust oli igati positiivne. Tunda oli sellist aafrikalikku suurlinna hõngu ning kiiret tempot. Samas kompaktne pisike kesklinna osa, kus saab mõnusalt jalutada. Mis tundus veel hämmastavana, siis Kisumu kesklinn oli Aafrikale mitte omaselt puhas ja korras. 

Kõigepealt seadsin sammud kohalikul käsitöö turule. mis kujunes täielikikuks pettumuseks, sest vaimusilmas kujutasn ette suurt platsi, kus inimesed müüvad kohalikku erinevat käsitööd. Tegelikkus oli üsna nutune, umbes 15 sara, kus igaüks kauples enamvähem sarnaste asjadega.

Nähes mzungut hakkasid kõik 15 müüjat mind enda sarasse kiskuma ning mind päästis tükkideks rebimisest ainult konkreetne ja karm tegutsemine. Karjatasin eesti keeles: Kaduge minema! Peale seda sain rahulikult tutvuda väljapanekutega. Ütlen kohe ka ära, et ostsin mõned asjad. Nagu ikka kuulus meelitamiste juurde ka special price,mida ma ka siis nahhaalselt kasutasin Kuigi jah, kas see oleks olnud vajalik Aga lõpuks valdas  mindki hasart hinnaga kauplemise üle. Järgmisena seadsin sammut Nakumatti, mis on supermarketite kett ning suurim Kisumus. Aga noh, see oli selline angaar,kus tegelikult midagi teha polnud. Välja arvatud et toiduosakond on tõeliselt rikkalik. Seal asub ka 3D kino ning nagu meilgi näidatakse viimaseid Hollywoodi üllitisi. Praegu jookseb siis uus Bond. Tagasi kesklinna sõites valis boda juht otsema tee ning me möödusime ka kohalikust prügimäest. Kohalikud prügikollid võitlesid seal igaüks oma palukese eest samal ajal kui ülevalt taevast jälgisid neid valvsad kotkasilmad. Hais oli väljakannatamatu ning kogu see kupatus tossas erinevatest kohtadest.

Minu Kisumu reisi põhjuseks oli aga õmblusmasinate muretsemine. Asi nimelt selles, et võitsime ühe hanke ning selleks peavad olema korralikud masinad, millega teha overlokki ja nööpauke. Overlokk meil on olemas, aga mina sellega midagi teha ei suuda, sest see on mingi hiinakas. Siiamaani teevad naised nööpauke käsitsi, aga hanke puhul sellised läbi ei lähe. Ühesõnaga üritasingi leida kohta, kus oleks suur erinevate õmblusmasinate valik.

Keegi ei teadnud midagi, ühesõnaga pidin minema sinna, aga ei tea kuhu, küll teades mida mul vaja on. Viis inimest juhatasid mind kõik erinevatesse kohtadesse. Lõpuks sattusin juhuse tahtel kangapoodi, mida pidasid hindud. Neil sain vajalikku infot ning ka hinnapakkumise vajalikele masinatele. Kogu selle tramburai lõpuks olin nii väsinud, et otsustasin tagasi koju ära sõita.  Muideks hindude kogukond on Kisumus üsna suur ning nende ärid ja ettevõtted mulle tundub heal järjel. Erinevus on selleski kuidas sind koheldakse. Hindude ärides tullakse kohe ligi ja uuritakse mis soov on. Kohalikega on asi vastupidi. Võid seista nagu vaene sugulane õnnetult toanurgas. ;)

Keenias ei lõpe seiklused kunagi. Nii ka seekord. Teekond Kisumust Kakamegasse oli üsna värvikas.  Kõigepealt umbes 10 minutit peale teekonna algust lülitas matatu juht sisse maki ning kogu seltskond koos juhi ja manageriga hakkasaid kõval häälel kaasa laulma. Ma ei tea kas tegu oli mingi gospelmuusikaga või mingi muu stiilis muusikaga. Igatahes jätkus neil sellist lauluindu umbes kolmveerand tunniks. Mina sõnadest muidugi midagi aru ei saanud ja püüdsin meelde jätta mingeid fraase, aga ega suhaiili keelest arusaamine pole mingi meelakkumine. 

Korraga oli tee täis relvastatud politseinikke ning kõik sõidukid peatatai kinni ning sunniti seisma korralikus rivis teeäärde. Minu küsimisi peale vastasid kohalikud, et ah ju siis mõni valitsustegelane. Ja nii see täpselt oligi. Pikk eskort koos relvastatud vennikestega. Muideks Keenias ei tohi politseid ega sõjaväge pildistada. Saab karistada. Õnneks kogu see afäär möödus üsna kiiresti ning lõbus teekond võis jätkuda. Kakamega oli juba käega katsutav, aga enne jäi meil teele Sigalakala. Selline toreda nimega linnake. Esmalt ma mõtlesin et see on üks järjekordne keenialaste huumor, aga jah sellise nimega koht on siin olemas. Nojah ka Kakamega nimi on eestlastele lõbus :)

Kakamegas (Mega Kaka- tervitused Kivirähule) toimus mingi suur promo üritus ja nagu hiljem selgus tegi seda Safaricom, kes on Keenia suurim mobiilioperaator. Püsti oli pandud uhke telk ning rahvast lõbustasid tantsijad, lauljad ja muidu naljamehed.  Jälgisin seda komejanti üsna pikalt ning mida kauem ma seda vaatasin seda lõbusam oli. Peo kulminatsioonis saabus kohalik Zenja Fokin ning tegi rahva ees igasugu imetrikke:lõi trummi ning tantsis stepptantsu trummipõrina saatel. Muideks olen ammu arvanud, et kõigil meil on olemas teisikud. Ja valgete inimeste teisikud on Aafrikas. Matatusõit Kakamegast Shiandasse möödus vahejuhtumiteta.

Nojah, Keenias on lõbus, siin on olukordi, mis panevad naerma ning samuti ajavad närvi. Aga sellest viimasest saab ilusti üle oma sisemise feng-huiga.