Mitte ainult jõuludest.

Selleks korraks on siis jõuludega ühel pool ning õnneks poe neid enne järgmise aasta lõppu enam oodata. Minu jõulud olid parimad, mis mul üldse olla said. Seda siin Keenias natukene oma koduauulist eemale reisides.

 24 detsembri hommikul võtsin ette teekonna Eldoretti ja Iteni. Iten on asula 2400 m kõrgusel merepinnast,  kus treenivad Euroopa jooksjad, sh. ka Eesti omad. Aga kõigest järgemööda.

Pean ütlema, et kes pole Keenias matatuga sõitnud pole ka õiget Keeniat näinud. 

Eldoret asub Shiandast umbes 130 km kaugusel, aga sõit sinna võttis aega umbes neli tundi või natuke rohkem. Esimene ots Shiandast Kakamegasse on mul juba pähe kulunud ning tavaliselt möödub see ilma eriliste vahejuhtumisteta. Eldoreti matatu täistoppimine võttis aega umbes pool tundi, aga õnneks ma sain koha esistmel ning ei pidanud taga kügelema. Sõidu hind on 300 shillingit aga noh loll saab ka kirikus peksa. Alati tuleb enne kõik kokku leppida , et hiljem poleks üllatusi. Mina maksin seekord sõidu eest 400 shillingit aga no jõuluaeg ja las vaene matatu konduktor tunneb ka ennast hästi. Teekond oli üsna paljulubav  ning paistis et kõik sujub aga ei, umbes tunnike peale starti vajusime pooledi kraavi ning välja ei saanud. Asi nimelt selles, et ühel teelõigul on teeremont ,mis võib vihmadega olla läbimiseks üsna keeruline. Lihtsalt juht vist tahtis näidata oma vilumust ning selle asemel, et rahulikult võtta sõitis vastasuunavõõndisse ning sealt oste kinni mutta, kust omal jõul enam välja ei saanud. Mis siis ikka, kogu reisiseltskond koos killavoori ja 20 kanaga kupati matatust välja ning kamandati oma füüsilist jõudu kasutama. Õnneks polnudki palju vaja pingutada, kui buss võttis tuurid üles ning elegantselt väljus mudalombist nagu poleks midagi olnud. Kogu kupatus laaditi peale( osad kanad olid selleksajaks minestusse langenud )ning sõit võis jätkuda. See sitem teeosa sai üsna varsti läbi ning meie buss pööras Nairobi- Kampala maanteele, mis on Keenia kohta väga hea ja korralikku teekattega. Aga ega sellepärast sõit kiiremini ei läinud, sest iga küla kuseposti juures oli vaja keegi peale võtta või välja lasta. Igatahes kaotasin ma järje palju meid seal matatus mõni hetk kokku oli. Kuigi vahemaa on natuke üle  100 km siis asõit venis ja venis ning minu küsimuse peale kaua veel vastati filosoofilise rahuga-varsti, natuke veel. Kuigi mul istmemaitse tungis tagumiku kaudu juba suust välja siis tegelikult oli huvitav . Esiteks juba looduse vaheldimine pakkus vaatepilte, mida telekas ei paku. Ning inimesed. Lahe oli vaadata nende reaktsioone, kuidas nad riides, kuidas käituvad, millised majad jne. Mulle vähemalt tundus, et eluolu on palju puhtam ja korras kui siin minu külakeses. Aga eks selles mängi ka rolli maantee, mis on rahvusvahelise tähtusega. Ühesõnaga Eldoretti ma jõudsin 4 tundi peale oma teekonna algust, kurnatuna aga rahul, et see Kolgata tee läbi sai. Eldoret on Keenia suuruselt viies linn ning ega seal teha midagi ei ole. Selline vahepeatus jõukogumiseks, et liikuda edasi. Aga õnneks Eldoretist umbes tunni sõidu kaugusel asub asula Iten. Iteni külastus oligi meil plaanis ning see oli ka põhjus miks selline reis sai ette võetud. Aga Eldoretis oli bronnitud hotell ning sellega vedas. Siin on selline tore sait nagu www.jovago.com kus siis saab bronnida erineva hinnaklassiga hotelle. Meil täitsa vedas kahene tuba koos hommikusöögiga kaheks ööks 3200 KES-i Ütleme nii, et poolmuidu. Hotell oli viiskas ja vaatamata sellele et asus kesklinnast umbes pooletunnise kõnni kaugusel. Alul motikaga kohale sõites ehmatas see mind küll ära, aga hiljem paar korda seda teekonda jalgsi läbides polnud midagi. Tegu oli Eldoreti eeslinnaga ning põhiliselt olid seal sellised betoonist majakesed, mis olid mõeldud ühepereelamuteks. Ja neid oli seal üsna palju. Tegu oli nagu omaette linnakesega. Need moodustised olid üksteise järel sirgelt reas ning tänavad nende vahel kui joonlauaga tõmmatud. Hotell oli kristlik külalismaja  kogu kristliku värgiga- piibel, kristlik televisoon ning kristlik hommikusöök. See muidugi on ilmne kristlik liialdus :) Hommiksöök koosnest omletist või keedetud munast, teest, paarist tükist banaanist ja arbuusist ning 1 viinerist, mille teenindaja oli siis enne soojaks mikrouunis teinud ning hiljem liigse rasva salvrätti välja pigaisatnud. Igati toitev ja maitsev  Hotell iseenesest vaatamata asukohale oli väga puhas ja meeldiv Ning mis kõige olulisem ka hea WI-FI ühendusega. Sain isegi skype vestlusi teha, ilma et oleks hakkinud ning paari filmi vaadata. Igatahes kui keegi satub Edoretti siis soovitan soojalt seda hotelli. 

Teha selles linnas pole suurt midagi ja et oli 24 destembri pärastlõuna, siis olid rahvas hullumas, et teha viimaseid ettevalmistusi jõulude tähistamiseks. Kaubanduskeskused olid pungil täis rahvast ning jäi selline mulje, et viimne päev on tulekul. Ja kes ütles, et keenia rahvas on vaene. Vaadates neid koguseid mida inimesed kokku ostsid siis minu 500 shillingiline arve oli rohkem kui naeruväärne. Ostsin lihtsalt mõned snäkid, et õhtu kiiremini hotellis mööduks. No ja eks jõulude ajal võib natuke söögiga liialdada. 

Juhuslikult sattusin ka kohalikule turule, aga seal viibimiseks mul polnud eriti jõudu enam, sest see oli paksult rahvast täis ning põhiliseks kaubaks olid erinevad hilbud. Enamus hiina sitt, aga ka ümberkaudsetest riikidest ning keenia enda oma. Lisaks on veel olemas second-hand turg, mis on umbes kilomeetripikkune maa-ala ning asub linna ääres. Kaup mida seal pakutakse ma kahtlustan on enamaltjaolt pärit Euroopast või Ameerikast. Seal oli kõike, alates aluspesust ja lõpetades jalanõudega. Ja kõike seda sellistes kogustes, mida esialgu ei oska määratagi. Ühesõnaga kõik mis mujal maailmas enam ei kõlba saadetakse Aafrikasse ja Aasiasse. Igal hommikul pakivad inimesed suured kotid ,mis on seda jama täis lahti, et siis õhtul jälle uuesti kogu see tavaar tagasi kottidesse toppida. Ja nii igapäev. 

Iten asub Eldoretist umbes tunnise sõidu kaugusel ning kõrgub 2400 meetrit üle merepinna. Seal treenivad põhiliselt jooksjad ja tegelikult pole seal midagi teha. Itenis on ka hotell,kus on vaateplatvorm ning Keenia kohta üsna talutava tasemega restoran. Hotell kuulub mingile belgia tüübile ning seal peatuvad enamaltjaolt treenivad mzungud. Toit nagu ma ütlesin oli üle keskmise aga mitte midagi erilist. Aga selle keskpärase toidu ja valgete seltskonna puudujäägid korvasid vaated mis avanesid. Google andmetel oli otse maapinnale selle vaateplatvormi kõrgemalt kohalt umbes 1000m. Aga lehmad olid näha.  Samas hotelli kõrval on ka avatud platvorm, kus tegid oma trikke Euroopast pärit ekstreemsportlased. Igatahes hakkas minul neid vaadates küll üsna kõhe ning kõhu alt võttis õõnsaks. Tagasitee Eldoretti kujunes ootamatult ekstreemsemaks sest meid topiti matatusse, kuhu reeglite järgi oleks pidanud mahtuma 9 inimest aga meid oli seal kokku 17. Meie seljaga sõidusuunas ning palju ei puudunud, et ma oleks oma värskelt söödud kalli prae poetanud vastasistuva mehe kallilt kulunud pintsakule. Millegipärast tagasisõit punkist B punkti A tundub alati lühem ning vaatmata sitale ensetundele olime jälle Eldoretis. Pisike jalutuskäik ja hotell ning hommikul teekond koju tagasi-armsasse Shiandasse. Tagasitee kulges ilma vahejuhtumiteta ning peatusteta ja seetõttu kestis ainult kaks tundi.  Ja mis haruldane siis igalühel oli oma istekoht mite ei pidanud kahesel istmel istuma neljakesi. Õnneks olen ma nüüd nii palju alla võtnud ning mahun ilusti sellesse imesse, mida kutsutakse matatuks.

Ja üllatus oli suur, kui selgus, et meil on elekter, saab rahulikult süüa teha ning  arvutis mingeid vajalikke toiminguid teha. 

Lõppkokkuvõttes oli igati mõnus ja emotsiionide rohke reis ja ma tõesti naudin neid hetki, mida mulle Keenia pakub. Pole isegi tähtis kui juhtub midagi negatiivset, sest pole mõtet vaevata ennast liigsete asjadega ning see mis peab juhtuma juhtub nii või teisiti. 

Igatahes saabus pühapäeval Eveli ning vaatame, mida meil õnnestub ette võtta. Lõpetan siis oma seekordse postituse tsiteerides eesti filmiklassikat keeniapäraselt: “ Ega ma ei tule siit ära, matke mind või koos Keeniaga :)”