KARJE SILLAL EHK TEINE PÄEV OSLOS

Laupäeva hommikul ärkasin pisut pahurana ja selle põhjuseks oli lihtsalt sitt uni. Mu toa aknad avanesid tänavapoole ning otse seal all asus 24h pood, mis oli reede öösel vastu laupäeva väga populaarne koht peolt naasvatele inimestele. Mulle tuli kohe meelde kunagine Westmanni äri Tallinnas – tavaliselt lõppes iga reedeõhtune pidu just seal, kust edasi sai juba taksoga kodupoole liueldud, viiner või kanakints põses. See lärmakas jämmimine leidis aset kella kolmest viieni varahommikul ning alles peale seda sai rahulikumalt edasi magada.

Kuna mul olid laupäevaks suured plaanid, ajasin ennast kell üheksa voodist üles, et võtta värskendav dušš ja minna lähimasse kohvikusse. Plaanis oli üks latte ning mõni paksukstegev saiake. Laupäevahommik oli vaikne ning kohvikus viibis peale minu vaid mõni üksik varajane ärkaja. Ilm oli pisut sombune ja tekkis tunne, et kohe-kohe hakkab sadama. Isegi tuli vist mõni piisk taevast alla, aga mitte rohkemat.

Õige pea oli kell saanud kümme. Olin leppinud kokku kohtumise ühe sõbraga, et ta saadaks mind Ekebergi mäele, kus asub kuulus skulptuuripark. Teel sinna möödusime ka Oslo politseimajast ning minu sõbra sõnul on see kant linna kõige kriminogeensem. Nagu ta naljatades lisas: kriminaalid kogunevad ikka sinna, kus on kõige turvalisem, ning suurem osa neist  kriminaalidest ei ole enam kohalikud nagu mõned aastakümned tagasi.

Ekebergi mäele minek oli nagu tõeline hommikune spordipäev – mäest üles rühkides pidi kogu oma kopsumahu mängu panema. Ütleme nii, et korralik hommikutrenn!

Ekeberg on Oslos asuv roheline kõrgendik, mis pakub panoraamvaadet kogu linnale ja Oslo fjordile. Mägi on ajalooliselt tähelepanuväärne, sest just selle nõlvalt avanev vaade inspireeris Edvard Munchi maalima oma kuulsa teose "Karje". Kuigi andsin endale alguses lubaduse, et mina "Karje" meemi ei tee, ei pidanud ma siiski vastu – ja nii sündiski minu enda interpretatsioon kuulsast Munchi meistriteosest.

Tänapäeval on piirkond tuntud Ekebergparkeni skulptuuripargi poolest, kus looduskeskkonda on sulandatud rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnike teosed. Lisaks rikkalikule kunstikogule ja jalutusradadele leiab mäelt kiviaegsed kaljujoonised ning ajaloolise funktsionalistlikus stiilis restaureeritud Ekebergrestauranteni. Tõesti, see park on oma poolmetsiku loodusega tõeline pärl ning asub Oslo kesklinnast vaid pooletunnise jalutuskäigu kaugusel. Mäelt avanevad vaated Oslole ja fjordile on lihtsalt maalilised.

Kui hakkasime mäest alla laskuma, viis tee läbi kohaliku elamurajooni, mis meenutas mulle natuke Islandi linna Akureyri vibe’i: pisikesed puust erivärvilised "nukumajad", mille vahele oli pikitud ka kaasaegsemat arhitektuuri. Allajõudmise ajaks oli päike välja tulnud ning ilm muutunud mõnusalt soojaks.

Ehkki olin endale andnud lubaduse, et tasulist meelelahutust ma ei tarbi, olin siiski ostnud endale õhtuks saunapileti. Oslos on saunad erilised, sest need on fjordil asuvad ujuvad saunakompleksid. Neid leidub vee peal eri kohtades, kuid mina valisin välja kompleksi, mis asub ooperimaja juures ja oli ka ööbimiskohale üsna lähedal. Saunapilet maksis 24 eurot ning aega saunamõnusid nautida oli poolteist tundi. Sealtsamal territooriumil on umbes kümme eri suurusega saunamaja, kus saab leili võtta ning nautida vaadet linnale või sillerdavale veele. Peale leili on mõnus hüpata värskendavasse fjordivette, et siis uuesti lavale kuumenema minna. Saunas tutvusin ka tõeliste Norra saunafännidega ning jutu käigus soovitasin neil kindlasti tulla Otepääle saunamaratonile.

Enne sauna käisin aga kuningalossi juures, kus toimus pidev rahvaste ränne ning lillehunnikud olid seal mäekõrgused. Kuidagi see norrakate kuningaarmastus paistis igal pool silma ning oli näha, et nad on kuningas Haraldi surmast sügavalt puudutatud.

Õhtul peale ihuharimist majutuse poole jalutades möödusin ooperimaja tagaküljest. Nii lahe oli see, et otse tänava kõrgusel asus valgustatud ooperi õmblustöökoda! Tuled põlesid ning tekkis tunne, nagu aeg oleks seisma jäänud ja kõik asjaosalised hetkeks eemaldunud. Akendel olid vaatamiseks välja pandud pisikesed maketid erinevatest kostüümidest. Selline vaatepilt tegi südame alt kuidagi eriliselt soojaks. Tore oleks sellises kohas töötada ning omi oskusi成分 eeldusel edasi arendada.

Peale sauna mõtlesin küll, et lähen tutvun veel ka Oslo ööeluga, sest olin sõbra käest uurinud paari parima baari kohta, kuid vanainimeselik rammestus ja introvertne mugavus sai võitu. Tegin otsuse voodi ja rahuliku äraolemise kasuks. Jõudsin veel enne poe sulgemist võtta endale midagi maitsvat ning võiski siirduda unenägude maale.

Mis aga juhtus viimasel päeval ning kuhu ma lõpuks välja jõudsin, sellest juba järgmises postituses!