UUESTISÜND MAROKO MOODI.

Alustama peaksin sellest, et ilmad on seekord siin täiesti pekkis. Õhutemperatuur on iseenesest okei, aga sajab. Ja ütlen ausalt – minu Marokos käimiste ajal on see esimene kord, kus vihma tuleb praktiliselt iga päev. Eelmisel aastal, kui olin Rabatis, sain ka väikese vihmasutsaka, aga see oli pigem kerge ehmatus keset palavat päeva. Nüüd on aga lood üsna hullud.

Kohalikke uudiseid lugedes on olukord juba katastroofi mõõtmeid võtmas. Siit Essaouirast umbes paaritunnise autosõidu kaugusel asub rannikulinn Safi, mis jäi paar ööd tagasi tormide ja üleujutuste meelevalda. Hukkunute arv on juba ligi nelikümmend, rääkimata tohutust majanduslikust kahjust. Essaouiras õnneks nii hull ei ole, aga ilm on kapriisne: sajab, siis paistab päike ja siis jälle sajab. Õnneks on soe, kuigi niiske.

Aga tulles tagasi igapäevaste tegevuste juurde – naudin siinset vaibi täiel rinnal. Olen teinud oma meesteasju: käinud hammamis, ajanud habet ning lihtsalt linna peal jalutanud. Vahelduseks ka natuke lugemist ja mõned kiired visandid kohalikust eluolust.

Hammam on muidugi see, millest ma ei saa ega suuda üle ega ümber minna – see on asi, mida peab kogema. Hammami kohta võiks kirjutada pikki traktaate või lausa oode. Essaouiras on neid palju ning leidub ka SPA-tüüpi hammame, mis on suunatud eelkõige turistidele. Tõeliselt hea kogemuse saamiseks tuleb aga minna sinna, kus käivad kohalikud. See on palju autentsem ning hoolimata keelebarjäärist saab ka kohalikega juttu ajada.

Kui varasemalt olen kasutanud Medinas asuvate hammami teenust siis seekord leidsin koha, mis jääb veidi eemale. Tegemist on suure ja puhta saunaga, kus vaatamata päevasele ajale on rahvast piisavalt. Hammami pilet maksab 15 kohalikku dirhamit, aga soovi korral saab juurde osta vajalikud vahendid ja pesija – kokku 160 dirhamit ehk umbes 16 eurot. Sinu ainus ülesanne on lebada soojal kivipõrandal ja lülitada ajutegevus täielikult välja.

Kohalikus kultuuris kutsutakse pesijaid kessal või tayab – see on inimene, kes sind jõuliselt peseb ja koorib. Ja koorimise all mõeldakse siin seda, et sult kooritakse maha seitse musta nahka. Pole ime, et öeldakse: pärast hammami külastust on tunne nagu oleks uuesti sündinud. Meeste ja naiste pesijad on loomulikult eraldi ning üks huvitav erinevus meie saunaga võrreldes on see, et aluspesu tuleb jalga jätta. Eelistatult bokserid – mitte mingid stringid või muud vaevu genitaale katvad ribad. Pärast hammami on tunne, nagu oleks puhastatud nii keha kui ka vaim.

Käin alati ka kohaliku habemeajajaga. Tavaliselt lasen habemel kasvada kolm-neli päeva, et oleks mida maha võtta. Essaouiras on mul juba oma tüüp, kelle juurde alati lähen. Kui kodus käib habemeajamine kiirelt siuh-siuh, siis siin on see terve rituaal, mis kestab üle poole tunni. Lõug ja põsed kraabitakse nii puhtaks, et jääb tunne – näopiirkonnas ei kasva enam kunagi karvu.

Marokos on meeste juuksurisalong pigem sotsiaalne klubi ning mehi, kes seda tööd teevad, kutsutakse hallaq. Minu hallaq on seda ametit pidanud pikka aega. Tal on suur pere: neli last – kolm poissi ja üks tüdruk. Naine on kodune ja hoolitseb majapidamise eest. Ühesõnaga: kui satute Marokosse, soovitan soojalt kasutada hallaqi teenuseid.

Ja nii need päevad mööduvadki – märkamatult on hommikust saanud õhtu. Tavaliselt veedan tunni või paar oma lemmikkohas, LA MAMAsse, kus naudin Maroko viskit ja kuulan kohalike esituses erinevat muusikat. Ja olgu täpsustatud: Maroko viski ei ole alkohol, vaid kohalik traditsiooniline piparmünditee.

Fotol mina peale uuesti sündi:)