ISLAND JUMAL- SEE POLEGI UNI

Hamleti esimene vaatus lõpeb sõnadega - Aeg liigestest lahti on. Selline mõte vilksatas mul pähe kui tuiasin täna Dimmuborgiri laavakivist moodustunud labürindis. Hamleti äng ja Dimmuborgiri müstika sobituvad hästi oma salapäras. Mõlemas on olemas see, mis tekitab tunde, et elu pole igavene ning aeg võib olla liigestest lahti täiesti erinevatel põhjustel.  Kui Hamleti jaoks on see märk sellest, et midagi on lahti ning segadus on muutunud elu tavaliseks osaks. Mind hakkas see fraas Hamletist hoopis kummitama selle tõttu, et ajal ja ajal võib olla hoopis erinev tähendus. Vaadates kõike seda, mis mind Islandil on ümbritsenud tekkis tunne, et see aeg, milles ma olen elanud ning see aeg kus ma olen praegu on justkui kaks erinevat paralleelsust ning see sümboliseeribki liigestest lahti olemist.  Dimmurborgiri peetakse ka Islandi jõuluvanade koduks. See on tõesti müstiline paik. Selle koha eripäraks on laavamoodustised, mis meenutavad keskaegseid losse ja kindlusi ning kui seal vahel ringi uidata võib tunda vanade viikingite või Jõuluvanade kohalolu.

Islandil ringi sõites on  igal sammul näha lambaid. Ja igakord mõnda lammast silmates meenub mulle Olav Ehala laul filmist Karoliine Hõbelõng LAMBAD. Statistika järgi on lambaid Islandil pea kaks korda rohkem, kuid see arv võib olla ka varieeruv. Ning lammastega seoses veel üks oluline fakt, mis on tähtis toidugurmaanidel, siis Islandil pakutav lambaliha on maailma parim. Ma pole küll eriline lihasööja, kuid siin olen nautinud iga suutäit, mida lahkelt on pakutud. 

Siin ongi paras hetk rääkida natukene maisematest asjadest  nagu näiteks hinnad ja elukallidus. Island on tõesti üks kallimaid riike. Isegi kui on võimalik osta lennupilet täiesti sõbraliku hinnaga, siis elamiseks on vaja juba tunduvalt rohkem. Võrdluseks näiteks kasvõi seegi, et 0,3 liitrine õlu maksab spetsiaalses alko poes kuskil 500 islandi krooni. Bombay Saphire Gin maksis üle saja euro. Ja alkohol on siin riiklik business, mis tähendab seda, et igalt poolt seda ei saa vaid ainult spets poodides, mille nimeks on Vínbúðin. Kohvi maksab keskletläbi 5 eurot ning see on tavaline pisike tass, mitte mingi lähker. Ühesõnaga hinnad on esialgu väga krõbedada, aga see hoiab ära emotsiooniostude tegemise. Ostadki seda mida on väga vaja. Ja et kogu reis sujuks peab see olema varakult planeeritud. Sest nagu meie giid-reisjuhi  jutust selgus, ei piisa siin paarist kuust kasvõi sellise elementaarse teenuse nagu majutuse jaoks.

Meie igapäeva elu on väga hästi planeeritud. Et mõrv rahakotis ei tunduks nii õudsena, siis on hea unustada reaalsus ning pöörata oma tegevus sellele, mida Island Jumalal on sulle pakkuda ning selleks on naturaalne ilu. Õnneks on Islandi loodus selline, et kõige eest pole vaja maksta. Emake Loodus on oma meistriteoseid pillutanud mööda Islandit laiali nii, et igav ei hakka. Kosed, kaljud, joad, mägijärved- seda kõike on siin külluses. Kolmanda päeva hommik hakkas kose külastusega, mis paikneb kolmel erineval tasapinnal. Islandil olles polegi midagi vaja teha kui lihtsalt olla. Piisab sellest, kui istuda mingisse kohta maha ning nautida enda ees laiuvat vabadust. Siin olles jõuab kohale, et inimene on väike putukas, kellest ei sõltu mitte midagi. Tuleb mingi nähtamatu kämmal, kes litsub su laiaks ilma südametunnistuspiinasid tundmata. Islandil on loodus on see, kes elukorraldust dikteerib. Kui esimesed kaks päeva möödsid päikest naudites, siis hiljem hakkas Island juba oma tõelist palet näitama. Udu, mille servast küll päike aegajalt peibutavalt välja piilus justkui tehes selgeks kes on majas peremees. Sinna sekka ka väiksed vihmasabinad,  et me liiga mugavaks ei muutuks. Aga nagu öeldakse, siis kõik on kinni mõtlemises, ka halb ilma :) 

Kose juures tutvusin ma ühe perekonnaga, kes on pärit USA-st Californiast ning nende jaoks on Islandi kliima ikka täielik piin oma niiskuse, külma ja uduga.  Ja nendega vesteldes kinnitus veelgi arusaam, et kui oluline on õige planeerimine. Nad ütlesid, et on oma Islandi seiklust planeerinud kaks aasta lugedes erinevat kirjandust  ning ammutades informatsiooni chat gptlt, reisiblogidest ja saadetest ning ka tuttavatel, kes saarel on käinud. Jah tõesti Island on väga pop reisisihtkoht, sest ringi jalutades oled kui keeltepaablis, sest mul on tunne, et olen kuulnud kõiki maailma räägitavamaid keeli. Aga tõesti see-eest on loodus imeline ning pole ju halba ilma heata vaid on valed mõtted ning kehv riietus.

Kolmanda päeva õhtuks jõudsime peale väsitavat ringisõitmist Läänefjordidesse, mis tekitas tunde nagu oleksin sattunud maailmalõppu- sellesse kohvikusse, millest laulab Vennaskond oma laulus. Reaalsuses oli see imeline tunne vabadusest ning õnnelikuks olemisest. Me kõik otsime oma maailmalõpu kohvikut ning mõnikord peab selleks põgenema Islandile.

Ja jään jätkuvalt oma mõttele kindlaks, et Island Jumal on olemas.