c ISLAND- UNISTUS, MIS OOTAS 25 AASTAT

Umbes veerandsajandit tagasi, kui ma õppisin ja elasin Moskvas sattusin ma ühes klubis Маша И Медведи kontserdile ja neil oli laul Reyikjavik REYIKJAVIK. Sellest ajast peale on see laul mind kummitanud ning mu kuklas tiksunud. Siis tundus Reyikjavik millegi kauge ja kättesaamatuna, mis asub kuskil maailma otsas ning selleks, et sinna sattuda peab olema parajalt õnne. Nüüd lõpuks on see õnn saabunud ka minu õuele. Ma olen ISLANDIL! 

Olen seda reisi planeerinud üle aasta. Kui ma tavaliselt naudin oma reise üksinda ringi seigeldes, siis see reis on mul grupikas, mis tähendab, et ma olen siin reisil minu jaoks täiesti võhivõõraste inimestega, keda ma kohtan elus esimest ja võibolla ka viimast korda. Kuigi see viimane ei pruugi tõsi olla, sest Eesti on ju nii väike. Aga jah mõnikord on hea tulla oma mugavustsoonist välja ning teha neid asju, mida sa tavaliselt ei teeks. Minu jaoks on see antud juhul siis resimine täiesti võhivõõraste inimestega 10 päeva jooksul. Ja põgeneda pole kuhugi!

Aga umbes mingi paar aastat tagasi sattus mu FB feedi reklaam sellisest ettevõtest nagu MetaltravelISLAND. Jah milline õnn, neil oli ka Islandi ringreis kavas nii, et ega ma pikalt ei mõelnud ning eelmise aasta (2024) aprillis tegin otsuse, et järgmine aasta septembri alguses sõidan ma Islandile.  Lihtne põhjus selleks miks ma seda nii pikalt ette planeerisin on see, et reisi maksumus on üsna krõbe ning see annab mulle piisavalt manööverdamisruumi oma rahaasjadega tegelemisel. Kui palju kogu reis mul maksma läheb kirjutan siis, kui olen tagasi Eestis. Pean siin silmas seda, et korraga kogu summa välja käia oli ebareaalne, siis valisingi reisi alguse piisava ajavaruga. Kuna seda sai maksta osade kaupa, siis see sobis minule. Ja teine põhjus on see, et kuna mul pole autojuhi lube, siis  Islandil ringiliikumine on sellisel juhul üsna komplitseeritud. 

Ja siin ma nüüd siis olen- middle of nowhere. Kui ma mõtlen, et mida ma tean Islandi kohta, siis on need faktid kättesaadavad kõigile. Tegu on saareriigiga, mis on vulkaanilist päritolu, pealinn on Reyikjavik ning elanikke on siin vähe. Umbes 15 aastata tagasi raputas Islandit majanduslik krahh, mis mõjutas riigi arengut üsna tugevalt. Tuntud tegelastest meenuvad Björk ning Islandi kirjanik Halldor Laxness.  Aga nüüd ongi hea põhjus selle imelise saareriigiga rohkem tutvust teha. 

Islandi ja Eesti ajavahe on kolm tundi, mis tähendab seda, et saarele jõudsime pea samal ajal, kui Eestis välja lendasime. Saareriik võttis meid mõnusa päikesepaistega ning oodatust soojema ilmaga. Kui kogu seltskond 18 inimest oli kokku kogunenud, siis võis meie seiklus alata. Nimelt saabusime kahe eri lennuga pool seltskonda Copenhaageni kaudu ning pool Roosti kaudu. Õnneks kahe lennu ajavahe oli pool tunnikest ning pikalt ootama ei pidanud. 

Island lummas mind esimesest hetkest peale ning see on riik kus kõik peaks ära käima. Esimeseks kohaks, mida me külastasime oli hai muuseum. Maitsesin ka kuivatatud hailiha ning jah, ma pole kindel kas ma seda igapäevaselt sööksin. Õnneks haiküttimist enam ei toimu ning kasutatakse neid haisid, kes satuvad kalurite võrkuSHARK. Mis oli huvitav, et kuivatatud hainahk on nagu liivapaber, ning minul kui disaineril hakkasid peas kohe kelluksed helisema, mida kõike sellest teha saaks. Aga tänapäeval hainahka enam ei kasutata. Järgmisena jõudsime laavamuuseumisse.Tegu on laavakoopaga, mille vanuseks on üle 8000 aasta ning asub see rohkem kui 35 meetrit maa all. Maa alt välja pääsemine oli kui vangitornis vabanemine. Edasi jõudsime majutuskohta. Ühel pool aknast avaneb vaade Atlandi ookeanile ning teisest aknast on näha liustikuga kaetud mägesid. See oleks nagu introverdi paradiis. Kui sa ei taha inimesi, siis Island on selleks ideaalne koht, sest saar in piisavalt suur ning kohalike elanike arv on ligi kolm korda väiksem kui Eestis. Selles külalistemajas, kus me ööbime on ka üks kõrvalmaja, kus elab üks kohalik puusepp oma hiina harjaskoeraga. Tüüp elab siin juba pikalt ning selgitas, et mõnikord on ilmad sellised, et nina ei saa ka toast välja pista, sest jääb arusaamatusk kust suunast puhub tuul ning sajab vihma- kas ülevalt või alt. Ja see vaikus, see tungib su kontidesse nagu mingi kevadine ärkamine kus sa lihtsalt kaotad ajataju ning kuuled, kuidas  aeg seisab. Mis ootab meid homme, sellest juba edaspidi ning minu meeld on valla, et kogu seda Islandi ilu endasse talletada.

Ilustreerivaks fotoks on Kopengaageni lennujaamas tehtud pilt, mille peakirjaks ma panin, " Kui neis kingades sa tantsid!"