Kohalikud matused.

Kust saab ikka  parimat absurdihuumorit, kui elust enesest,eriti Keenia elust :)Olen palju kuulnud legende kohalikest matustest, aga see mida ma nägi oli ikka väga deep. Istusime just parasjagu oma kontoris, kui tänaval hakkas kohutav lärm. Esialgu me ei pööranud sellele tähelepanu, aga lõpuks sundis uudishimu meid ikkagi jalad tagumiku alt välja ajama ning minema uurima, mis värk on. 

Kõigepealt nägime suurt veoautot, mille kast olid täis noorukeid ning kes muusika rütmis kaasa õõtsusid ja laulsid. Muusika meenutas natuke sellist rasta värki. Kõigil olid käes mulle tundmatu lehtpuuoksad millega muusikale kaasa lehvitati.. Lisaks terve kamp noorukeid, kes karglesid niisama ümber veoauto. Ja siis see ilmus: matatu ja katusele oli seotud kirst. Asi tundus nii absurdne, et mitte olla tõsi, aga täpselt nii see ongi. Mida absurdsem situatsioon seda rohkem elust enesest. Matus pole siin itk ja hala, vaid suur pidu, mis tavaliselt kestab kolm päeva.  Juuakse ja tantsitakse kadunukese terviseks. Matuse tagajärjed on näha 9 kuu pärast, kui sündivus kohalike hulgas on plahvatuslik. Mul hakkas kohe kujutlusvõime tööle, et mis juhtuks kui nöörid, millega kirst oli matatu katusele soeotud juhuslikult puruneks. Meenus millegipärast hea inglise komöödia “Surm matustel”. Ju inglased ongi oma hea absurdihuumori omandanud mingil määral siit, sest Keenia on ju endine asumaa.

Üks tähelepanek veel,mis on selline absurdimaiguline. Tihtipeale juhtub, et kohalikud pätakad tulevad vahtima kuidas mzungud tööd teevad ning lihtsalt passivad ukseavas. Täna üks natuke suurem teismeline oli isegi nii julge et karjus Kaiele läbi ükseava I LOVE YOU :) peale mida ta kadus nii kiiresti et isegi polnud aru saada kas see oli unes või ilmsi. 

Lõbus siin on ja veel lõbusamaks läheb!!!!

Kasutasin ka kohaliku juuksuri teenuseid ning kogu tänav tuli vaatama kuidas mzungut pügatakse :)

Täna vist siis olid matuste teine päev aga üldse mitte enam nii lõbus. Rongkäik liikus mööda küla peatänavat pannes ülejäänud liikluse totaalselt kinni. Trompetid mängisid tõeliselt kaeblikku kurba meloodiat, mis aga ei seganud rongkäigus osalejatel tunda ennast ikka chillit ning naerda ja tantsida.

Muideks kadunuke maetakse majakõrvale.