Nädalavahetuse seiklused.

Alustades nende ridade kirjutamist vaevleme me jälle ilma elektrita. Õnneks on arvuti,telefon ja muud asja laetud nii et kirjutada saab. Tavaliselt on nädalavahetused minu jaoks üsna tüütud. Laupäevad veel, aga pühapäev. Siin on kõik kirikus ja laulavad Jessukesele kiitust.

Aga alustame laupäevast. Laupäev on tavaliselt see päev kui ma käin Kakamegas kõlava nimega hotellis Golf veemõnusid nautimas, kui seda nii võib nimetada. See on omaette lahe, sest mulle meeldib kohalikke vaadata, kuidas nad riides on ning kuidas käituvad. Nagu ma juba kuskil varem kirjutasin siis siis naiste ujumiskostüüm koosneb tavaliselt sellistest elementidest millega valged naised käivad jõusaalis. Kuid on ka selliseid, kes kannavad korralikke bikiine ja trikoosid. Aga mõni pärl satub ikka sekka. Näiteks oli üks naine valgetvärvi pitsilistes pikasäärega vanaema trussikutes. Muidu kena tüdruk aga .....

Mis puudutab mehi siis nende outfitiks on tavaliselt surfaripüksid. No selliseid kohtab ka meie linnapildis suvel üsna palju. Muidugi ei saa ka mainimata jätta, et antud hotellis on ka tasuta WI-Fi mida siis käivad ka paljud mzungud seal kasutamas, kes on siin vabatahtlikena tööl. Olen juba näinud üsna mitmeid, aga juttu, ütlen ausalt ei viitsi nendega teha. Milleks???

Olgu öeldud, et siin on ka kaks suuremat supermarketit:Megamall ja Nakumat. See Megamall meenutab natuke meie Säästumarketit ja mulle eriti ei meeldi. Nakumat on pisut euroopalikum ja suurema valikuga. Mõlemas on ka söögikoht, kus peale veeprotseduure keha käime kinnitamas. Selles Megamallis on on kuke pildiga söögikoht ja nii ma ristisingi ta Kuke Restoraniks. Muideks seal on väga maitsvad samosad,aga kahjuks pole neid seal kuigi tihti. See Megamall ongi natuke selline kaubanduskeskus, kus siis on jalatsipood,juuksurid, internetikohvik, tasuline polikliinik ja kindlasti veel midagi. Nakumatis on kõige parem kohalik raamatukauplus ja meeletult suur pood erinevate toiduainetega ja tarbekaupadega. Lisaks ka alkoholilett, mida Megamallis pole. Aga noh alkoholivalik on nigel mitte nii nagu meie muuseumis raamatukogu vastas. 

Et tee Nakumatti viib läbi turu, siis see on omaette elamus. Tavaliselt pakutakse kõike, alates eurooplaste ärakantud riietest kuni toiduni. Riided laotud maha mingi suuremat sorti palaka peale. Toiduvalmistamisel on siis kuidas kellegi, mõni sussutab niisama sütepannil mõnel aga on oma putka. Naljakas on see et kanaliha on kallim kui loomaliha ning kala. Kala lihtsalt fritüüritakse keevas õlis nii nagu friikartuleid, mis siin on muideks chipsid mitte french fries. 

Matatusõit on omaette elamus. Tavaliselt on mõned matatud sellised milles võid sõrme läbi lükata. Aga sekka juhtub ka tõeliseid pärle, nagu näiteks seekord. See matatu oli tõeline PUSSY WAGON. Armatuurlaud ja rool olid ilusti kaetud leopradinahkse kunstnahaga ning tagaosas sõitjad olid juhist eraldatud mingi imelisest materjalist seinaga, kus ilutsesid mustanahaliste kaunitaride pildid. Juht oli ka ise üleslöödud nagu kohalik hurmur. Kahjuks saime PUSSY WAGONIGA sõita ainult natuke maad kui mingi kohalik junn meie küljelt sisse põrutas ja matatu muutus sellose pika sõidu jaoks kõlbmatuks. Õnneks oli kokkupõrge väike ning keegi kannatada ei saanud. Sujuvalt sai ennast pressitud järgmise matatu peale. 

Pähapäev on kiriku päev. Siis pannakse paremad riided selga ja hakatakse Jumalale kiitust laulma. See mis kirikus toimub on üsna emotsionaalne. See et istutakse rahulikult pingil ja kuulatakse kellegi kõnet mornide nägudega ,seda pole.

Muusika üürgab, inimesed laulavad ja julgemad löövad isegi tantsu. Ja enamaltjaolt toimub selline komejant terve päev.Pussy Riot puhkab selle kõrval :)

Pühapäeval toimus ka väike jalgsimatk. Asi oli nimelt selles, et meil oli vaja kätte saada üks programmilaps, kellega teha intervjuu. Et ta elab Shiandast 5 km kaugusel, siis raha kokkuhoiu mõttes läksime jala. Kahjuks aga on Eestimaa suvi saabunud Keeniasse ning pealelõunat tavaliselt sajab üsna korralikult ja nii jäime ka meie tugeva saju kätte. Õnneks saime peavarju ühes kohalikus peres, kus siis perepeal oli kaks naist ja mõlemaga neist ka üsna palju lapsi. See oli korralik talu kohalikus mõistes:kummalgi naisel oli oma maja ja mees käis siis külakorda. Lisaks olid ka täiskasvanud  poegade majad sama hoovi peal. Siin on selline komme, et kui poeg lõigatakse ümber, siis emaga ta sama katuse all magada enam ei tohi. Kas siis ööbib naabrite juures või leitakse mõni muu variant. See majapidamine oli üsna heal järjel. Majapidamises oli elekter ja hoovi peal jalutas vabalt ringi mitu lehma ning kogu hoov oli piiratud kõrge aia ja raudväravaga. 

ELEKTER HAITHUS ÖÖPÄEVAKS.

Keenias on komme, et kui inimene tuleb külla pakutakse talle kindlasti ka süüa. See oli minu halvim kogemus üldse. Pakuti meile ugalit ja mingit kohalikest maltsadest tehtud salatit. Esther ja Kaie keerasid selle vapralt keresse, kuigi Kaie vaeseke pööritas silmi ja kasutas ülimat tahtejõudu, et kogu see kupatus ära süüa. Mina peale esimest suutäit ei olnud rohkem võimeline seda endale alla suruma. Loodan, et pererahvas ei solvunud. Toidust ei tohi keelduda, sest see on pakkujale solvav. Ugalit süüakse näppudega. Enne sööma asumist tuleb perenaine kausi ja veekannuga ning laseb käed ära pesta. 

Sellised seiklused ja tähelepanekud siis. Teekond Shiandast sinna ja tagasi oli umbes 12 km pikk. Hea trenn ja rasvapõletus. Peaks selle igapühapäevaseks traditsiooniks tegema.

PS! Minu gekodel oli pere juurdekasv ja nüüd on mul neid juba kolm.